VIIMANE METSAVEND
Muusikaline dokumentaaldraama
VIIMANE
METSAVEND
Pühapäev
30. august 2026
16:00
ORISSAARE LAULULAVA
Google Maps
Waze
“Viimane metsavend” pileti ette näitamisel Saaremaa Sõjavaramuuseumi pilet 10€. Muuseum on avatud ka peale etendust. www.sojavaramuuseum.ee
Etendus toimub välilaval, palun riietuge vastavalt ilmale. Lubatud on kasutada isiklike matkatoole.
Lavastus põhineb metsavend Ruuben Lamburi mälestuste raamatul „Alutaguse Saaga”.
See on lugu armastusest kodumaa vastu ja võitlusest tema vabaduse nimel.
Lavastuses ei küsita kuidas kõik oli, vaid miks nii juhtus.
Ruuben Lamburi meenutused vaheldumisi tuntud lauludega viivad rännakule Eesti ajaloo karmimatesse aastatesse.
Ometi on õhus lootust, sest kurjus ei saa võita…
Nimiosas Raivo E. Tamm
Ansambel:
viiulil Ilmar Kald (Untsakad)
mandoliinil Tanel Sakrits (Mandoterror)
kitarril Jaanus Põlder (Untsakad)
basskitarril Sander Rosenberg (Tapa Valla Mandoliiniorkester)
Dramaturg ja lavastaja Arlet Palmiste
Valguskujundus Jaanus Tüli
Lavakujundus Riina Vanhanen
Kostüümikunstnik Jana Wolke
Turundus ja graafiline disain Triinu Palmiste
Tehniline tugi ja produktsioon Joosep Palmiste
Sotsiaalmeedia Marita Mihhailova
Fotod Kalev Lilleorg
NIMIOSAS RAIVO E. TAMM

” Kohtumine Ruubeniga on olnud minu viimaste aastate vapustavamaid elamusi. Mulle on eluaeg meeldinud kuulata vanemaid mehi ja nende lugusid. Kunagi istusin pikalt Gunnar Aarma juures ja palusin temal rääkida oma lugusid. See oli nagu ulmekirjandus, mida keegi ette loeb. Sama vapustav oli, kui Reservohvitseride Kogus käis Ruuben Lambur. Ta oli siis 96-aastane. See, kuidas ta tund aega seisis meie ees tikksirgena ja rääkis oma lugu. Terve saalitäis istus ja kuulas, suu lahti.
Üks asi on see, kui ta nooruses oli metsavend ja mida ta seal metsas tegi. Teine see, kuidas ta suutis Siberi nendes tingimustes üle elada ja koju tulla. Ja kolmas asi on kõige vägevam üldse. See, kuidas ta käis koolides ja rääkis osalejana oma lugu. Kui selge mõistusega, kui säravalt, kui kaasahaaravalt, et see lugu ei ununeks ega kaoks.”
Loe intervjuud Raivo E. Tammega SIIT
Metsavendade laule esitavad

ILMAR KALD
Viiul
(Untsakad)

JAANUS PÕLDER
Kitarr
(Untsakad)

TANEL SAKRITS
Mandoliin
(Mandoterror)

SANDER ROSENBERG
Mandoliin
(Tapa valla mandoliini orkester)

“Alutaguse saaga”
Ruuben Lamburi kirjutatud „Alutaguse saaga“ on tema enda elulool põhinev mälestusteraamat. See ei ole üksnes ühe inimese lugu, vaid sissevaade terve põlvkonna saatusesse ning Eesti ajaloo aega, mil inimeste elu määrasid okupatsioon, sõda, repressioonid, metsavendlus ja vangilaagrid.
Raamat algab esimese Eesti Vabariigi ajast ning viib lugeja läbi Ruuben Lamburi nooruse, sõja-aastate ja metsavennaelu Nõukogude repressioonide, vangistuse ja Gulagi laagriteni. Seejärel jõuab lugu tema vabanemise ja kodumaale tagasitulekuni 1965. aastal.
Ruuben Lambur on rõhutanud, et ta ei ole raamatus kirjeldatud sündmusi välja mõelnud. Need on tema enda läbielamised, samm-sammult ja hetk-hetkelt kogetud.
„Alutaguse saaga“ sünnil oli oluline osa ka inimestel, kes Ruubeni lugusid kuulsid. Ta oli oma mälestusi varemgi kirja pannud ning pärast seda, kui ta ühe loo koduküla inimestele ette luges, soovitati tal üles kirjutada kõik, mida ta teab ja mäletab. Nii hakkas aastate jooksul kogutud mälestustest kujunema raamat.
Olulisel kohal on raamatus Alutaguse metsad. Ruuben Lamburi jaoks ei ole need lihtsalt maastik, vaid osa Eesti ajaloost. Metsad, sood ja laaned on läbi sajandite pakkunud inimestele varju ning Nõukogude okupatsiooni ajal said neist taas pelgupaigad neile, kes põgenesid repressioonide eest või otsustasid võõrvõimule vastu hakata.
Raamatus on põhjalikult käsitletud ka Peressaare asunduse rajamist ja elu seal. Nii põimub Lamburi isiklik lugu ühe paikkonna ajaloo ja seal elanud inimeste saatustega.
„Alutaguse saaga“ on inimese mälestus omaenda elust. Lambur ise on öelnud, et kirjutas nii, nagu ta räägib. Just see annab raamatule vahetu ja isikliku kõla.
See on lugu inimesest, kellelt võeti ära kodu, vabadus ja suur osa noorusest, kuid kellelt ei suudetud võtta tahet jääda iseendaks. Samal ajal on „Alutaguse saaga“ mälestusmärk neile inimestele, kelle lood jäid aastakümneteks rääkimata.
Ruuben Lamburi jaoks ei ole mineviku meenutamise eesmärk kättemaks. Ta on öelnud, et ei soovi nimetada nende inimeste nimesid, kes talle või tema kaaslastele kannatusi põhjustasid. Tema sõnul ei sõdi ta surnutega. Olulisem on anda edasi teadmine sellest, mis juhtus, et järgmised põlvkonnad seda aega ei unustaks.

“Viimane metsavend” meedias:
Viimase Eesti metsavenna Ruuben Lamburi lugu räägib nüüd Piibe Teater. Reporter, 13.08.2025
Selle päeva saatus. Viimase metsavenna saaga. Inna Grünfeld, 14.08. 2026, Virumaa Teateja.
Arvustus. “Viimane metsavend”: sõnad, mis määrasid elutee. Helen Pärk 03.09.2025. ERR
Eesti Teatriliit, Kristi ja Siim Kallase fondi 2025. aasta stipendium Arlet Palmiste – pikaajalise tegevuse eest Piibe Teatris eesti ajalooliste tegelaste ja sündmuste kajastamisel ja hinnates tema dramaturgi ja lavastaja tööd 2025 a suvelavastuste “Teemaja paks” ja “Viimane metsavend” lavaletoomisel. (kultuur.err.ee)
Lavastus „Viimane metsavend“ pälvis Rakvere valla 2025. aasta Hea Tegu tunnustuse ja seda kahel korral.
Raivo E. Tamm – panuse eest Ruuben Lamburi mälestuspaiga avamisel ning tema kehastamisel lavastuses „Viimane metsavend“.
Arlet Palmiste – lavastuse „Viimane metsavend“ lavale toomise eest.
Need on tunnustused loole, mis hoiab elus meie ajaloomälu ja räägib vabaduse hinnast.
Oleme tänulikud ja uhked kogu meeskonna üle.
Sellised lood peavad kõlama.
