Dramaturg – Arlet Palmiste
Lavastaja – Tiit Alte
Kunstnik – Riina Andresen
Helikujundus – Arlet Palmiste
Valgus – Robin Täpp
Visuaal – Maris Korrol

Osades:
Valve, peretütar – Liis Haab
Endel, metsavend – Jaanus Nuutre
Vana Endel – Erik Ruus
Miina, vanaema – Merike Kernu
Iida, ema – Aire Pitk
Laine, peretütar – Arabella Strazdin
Merli, peretütar – Elsa Triin Raidla
Ardi, metsavend – Artur Part
Juku, metsavend – Veljo Kukk
Oskar, metsavend – Robin Täpp
Nikolai, tšekist – Aavo Soots
Sergei, tšekist – Tiit Kaljumäe

Tõsielulistel sündmustel põhinev näidend „Varjud“ jutustab publikule loo reetmisest, armastustest ja ajastu jubedustest. Kui sõja lõppedes peaks kõik uuesti algama, tekivad armastused, seatakse elu taas rööpaisse, siis aeg ei lase elul normaalselt jätkuda.
Arlet Palmiste näidend „Varjud“ jutustab traagilistest sündmustest Männiku külas Johanirahva talus 5.juunil 1945. aastal

1945.a saabudes oli sõda Eestimaal lõppenud ning kahurid paukusid veel vaid kaugel Saksamaal.
Eestis oli ennast sellel ajal peremehena sisse seadnud punavõim.
Kõik kes julgesid punavõimule vastu hakata või seda kritiseerida, kõrvaldati ajutiselt või jäädavalt.
Õhus valitses usaldamatus, sest uutes oludes polnud teadmist, kes kelle poole hoiab.
NKVD hoidis kõigel ja kõigil silma peal. Rahva seas oli üles seatud agentide võrgustik. Igaüks võis olla soosingu ootuses äraandja…
Sõjas käinud noored mehed pöördusid tagasi kodudesse, kuid nad ei usaldanud uut punavõimu ja peitsid end seepärast metsas, oodates oma võimalust.
5.juunil 1945. aastal kogunesid Männiku küla Johanirahva tallu peretütar Valve sünnipäevale küla noored ja vanemad.
Mõningate meenutuste järgi olevat sünnipäeva pidu olnud ühtlasi ka peretütre
kihluspidu Endliga. Oli siis või mitte, aga armastus hõljus õhus ja helge tulevik säras silmapiiril.
Nende armastus ei olnud aga lihtne, sest Valvele tegi samal ajal silma ka Artur Heinrich.
Peole kogunesid algul peamiselt naised ja pimeduse saabudes julgesid metsast välja tulla ka mehed. Kusagil kell kaks öösel tahtis üks peolistest minna õue värsket õhku hingama, kuid märkas väljas liikumist ja hüppas majja tagasi. Väljast avati maja peale tuli ja karm hääl käskis kõigil alla anda. Majast vastati samaga.
Arvatavalt oli NKVDle „koputajaks“ just Valve poolt põlatud peigmees Artur Heinrich.
„Laske naistel välja tulla, aga meie alla ei anna!“ hõikas Ardi vaenlastele.
Venelased vastasid sellele leekkuulidega, mis süütasid talu ja hooned. Oli kaks varianti, kas saada surma kuuli läbi või sisse põleda. Kes üritas siiski väljuda, lasti kohapeal maha.
Lahingu lõppedes korjati kokku kuue mehe ja naise surnukehad. Kaks surnukeha leiti hiljem maja varemete vahelt ja kaks suri hiljem saadud haavadesse.
Sellel jaanipäeva eelsel valgel ööl sai surma kokku 14, peamiselt noort, inimest.
Sündmus vaikiti maha ja sellest pole säilinud ühtegi ametlikku märget.
Kogu sündmust hoiavad elus vaid inimeste mälestused…

Etendus on kahes vaatuses. Avatud puhvet.
Mänguruum võib olla jahe ja palume soojalt riietuda.

Etendusi mängitakse Udriku mõisa (Udriku, Kadrina vald, Lääne-Virumaa) kuivati pööningul.
Esietendus toimus 10.oktoober 2019.aastal Udriku mõisa kuivati pööningul.

Etendused ei toimunud
COVID – 19 viirusest tingitud
eriolukorra tõttu 
Varjud 2020
Vaata etendust, I vaatus