Piibe Teater tutvustab publikule kohalikku ajalugu.

Harrastusteatrid on saanud viimastel aastatel saanud üha suuremat tähelepanu ja kasvatanud märkimisväärselt oma vaatajaskonda. Selles on palju õnne , aga ka hulk tööd. Kui palju on hetkel Eestis harrastusteatreid pole kindlalt  teada. Eesti Harrastusteatrite Liitu kuulub 54 näitetruppi. Järva vallast näiteks Alburahva Teater ja Piibe Teater. Kuid teatrit tehakse ka mujal ja seepärast polegi Eesti harrastajate hulk täpselt teada. Hinnanguliselt võib see olla u 250 näitetruppi. Seda on päris palju ja oma tegevusega pakuvad nad kutselistele teatritele juba lisaks kvantiteedile ka kvaliteedis päris tugevat konkurentsi. Järva Vallas on harrastusteatri hetkeseis täitsa normaalne. Tugevad trupid tegutsevad Albus , Amblas ja Koigis. Kahjuks ei ole viimastel aastatel enam kokku tulnud Sargvere, Järva-Jaani, Koeru ja Roosna-Alliku näitetrupid, kes veel mõni aasta tagasi vähemalt ühe lavastuse aastas lavale tõid. Milles seisneb harrastusteatrite võlu? Peamiseks tõmbenumbriks on ikka kohalikud lavastaarid. Kes siis ei tahaks oma naabrimeest või õpetajat või poemüüjat laval näha. Lisaks esitavad harrastajad peamiselt lustakaid lugusid, mis ei nõua publikult hingestatud kaasaelamist, vaid toovad tööpäeva õhtuks hea tuju. Kolmandaks oluliseks publiku magnetiks on kohalik repertuaar, sest kindel on see, et kohaliku ajalugu peale kohalike inimeste keegi nähtavaks ei tee. Ega see teisi huvitagi.

2011.a tegevust alustanud Piibe Teatril on võrreldes teiste harrastusteatritega natuke teistsugune ülesehitus. Piibe Teater on projektiteater, kes igaks lavastuseks paneb kokku sobiva trupi ja leiab sobiva etenduse paiga. Piibe Teatriga tegevust alustades võtsime omale eesmärgiks tutvustada publikule kohalikke legende, ajalugu ja inimesi. Põlvkondade vaheldudes unustame väga ruttu oma lähiajaloo sündmused ja tänastki elu mõjutavad arengud. Unustame oma suurkujud või saavad neist vaid tahvlid majaseintel. Üks asi on oma ajalooga tutvuda raamatu vahendusel, aga hoopis parem on sellest osa saada lavaloo kaudu. Elustatud ajalugu jätab igale vaatajale palju sügavama mälestuse. Teatri nimest lähtuvalt oleme keskendunud just Piibe maantee ääres elanud inimestele või siin toimunud sündmustele.  2015.a etendus Sääskülas Aravete kolhoosi lähiajalugu tutvustav näidend „Lõikuspidu“. 2017.a Jäneda Pullitalliteatris näidend Raimond Kaugveri kirevast elust pajatav „Mees raamatust“ (lavastaja Tiit Tammleht Alburahva Teatrist). 2018.a Moe Piiritusetehases tehase ajalugu perioodil 1907 kuni 1933 tutvustav „Moe mees“, kus peaosas mängis Andres Kaitsa Järva-Jaanist.  2019.a etendus Udriku mõisas 1945.a tapatalgutest Männiku külas jutustav „Varjud“. Kui saatus annab, siis kordame „Varjusid“ selle aasta mais. Lisaks oleme koostöös Kuremaa Mõisateatriga toonud Kuremaa mõisas lavale näidendi „Liiv teel“ Juhan Liivist ja tema suhetest Johan Kõpuga. Ja esimese üldlaulupeo loo näidendis „Priiusepäeva laulupidu“. Lavastustes on kaasa teinud just Järva valla teatritruppide näitlejad – Albust, Järva-Jaanis ja Amblast. Oleme neile kõigile selle eest väga tänulikud ja võin julgelt kinnitada, et meie harrastajate tase on Eesti tipus. Kõigi näidendite autoriks on Arlet Palmiste, kes on saanud oma tegevuse eest Jõgevamaa Kultuuripreemia 2019 ja esitatud Lääne-Virumaa kultuuripreemia nominendiks 2020.

See on Piibe Teatri lühike ajalugu. Oleme püüdnud toimetada võimalikult professionaalselt ja areneda samm-haaval. Meie lavastused on kõik salvestatud ja järelvaadatavad youtube-s. Lavastuse „Varjud“ juures kasutasime esimest korda ka kutseliste näitlejate abi ja seal teevad peaosades kaasa Liis Haab, Jaanus Nuutre ja Erik Ruus. Käesoleval aastal avasime oma uue kodulehe piibeteater.ee, kus kogu ajalugu näha ja ka pileteid võimalik osta. Ehitamisel on teatri oma maja Sääskülas, kus oleks võimalik korraldada väiksemaid etendusi ja kontserte. Plaanisime teatri avada juba sellel suvel, kui koroonakriis on selle plaani hetkel peatanud. Igal juhul saab ka Järva vallas olema oma teatrimaja, nagu see on olemas meie naabritel Paide linnas või Tapa vallas.

2020.a on Piibe Teatril plaanis publiku nõudmisel taas lavale tuua „Varjud“. Augustis esietendub Anija mõisas E.Vilde „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“. Veidral moel ei ole seda kuulsat romaani varem laval esitatud. Peaosades mängivad seal Mihkel Tikerpalu ja Liis Haab.  Septembri lõpul on plaanitud Rabasaare külas tuua rahvani küla hiilgust ja langust tutvustav vaatemäng „Rabasaare“. Ühtlasi on see viimane võimalus tutvuda metsade sisse peidetud külaga, kus kunagi elas üle 300 inimese, kuid tänasel päeval on rahvast tühi. Aasta lõpul suleb küla uus omanik sõjavägi kogu küla inimestele. Lisaks on plaanitud sügisesse lavastus kuulsaime eesti teadlase K.E. von Baeri elust. Sellest saab PiibeTeatri esimene rändlavastus, millega soovime jõuda paljude Eesti mõisade lavadele. Lõbusas kahemehenäidendis teeb peaosas kaasa Erik Ruus. Plaanid on ka juba järgmiseks aastaks, kui tahame välja tulla lavastusega olümpiavõitja Kristjan Palusalu elust.

Kust tuleb julgus nii suurelt ette võtta? Eks ikka senisest kogemusest. Olen pannud tähele, et inimestele on vaja alternatiive kutseliste teatrite kohatistele veiderdamistele. Lisaks on teatrile tekkinud oma fännid, kes käivad kõiki meie lavastusi vaatamas  ja soovitavad seda oma tuttavatele edasi. Nii on teatri vaatajate hulk iga lavastusega kasvanud. Kolmandaks on ka endal põnev avastada uusi põnevaid inimesi ja paiku oma kodukoha ümbruses. Näiteks nagu Moe piiritusetehase vana tootmisruum või Udriku mõisa aida pööning või Rabasaare küla oma kümnete tühjade majadega. Need kohad on juba ise nii põnevad, et nende pärast tasub ekstra kohale tulla. Neljandaks on põnev näha, kuidas ühest ideest paberil saab korraga elav pilt. Usun, et publik tunneb PiibeTeatris olevat armastust  ajaloo, teatri ja inimeste vastu ja seepärast tullaksegi meid üha uuesti vaatama.