REGILAUL ILUSTAB TEATRIT
Piibe Teatri lavastustes teevad tihti kaasa tublid ja andekad harrastajad. Lavastuses „Stahli Grammatika”
osalevad regilauluansamblid „Arhailised mehed” ja „Ambla regilaulu naised”. Mehi on laval kuus ja naisi neli.
Ansambleid juhendab ja veab eest Urmo Kütismaa.
Teatriblogi uurib, kellega on tegu.
Urmoga vestles Arlet.

Stseen Piibe Teatri lavastusest „Stahli grammatika“ – 17. sajandi talupojad istuvad lihtsates riietes ja paljajalu laval, jälgides tähelepanelikult toimuvat. Ajalooline etendus eesti kirjakeele kujunemisest.

Ajalooline hetk Piibe Teatri lavastusest „Stahli grammatika” Foto: Maarja Ilves.

Kaua olete tegutsenud ja millised on olnud teie suurimad ülesastumised?
Naised on tegutsenud veidi üle aasta. Nemad on alls noorukesed ja seepärast on „Stahli Grammatika”
päris kindlasti nende kõige olulisem ülesastumine olnud. Mehed on esinenud üle Eesti väga paljudel
erinevatel sündmustel, kuid „Stahli Grammatika” on olnud eriline elamus ka nende jaoks.

Mul on ütlemata hea meel, et te olite valmis kaasa lööma meie lavastuses. Lavastuse tegevus toimub
1623 aastal ja räägib kirikuhärra suhtest maarahvasse. Ma olen kindel, et vaatama raskustele, mida
aeg toob tihti meie teele, siis inimesed oskavad ja vajavad lusti ikkagi. Seepärast oli regilaul „Stahli
Grammatikas” väga oluline.
Regilaul on eelkõige tekst, siis viis ja lõpuks esitus. Eeslaulja esitab teksti ja viis ei ole tihti siin üldse
oluline. Viis on pigem sõnumit toetav, oluline on jutustus. Naised laulisd viljavõtust, et töö edeneks
võimehed sõjalkäigust jne. Oluline on info, mida laul sisaldab. Regilaulud muutusid ajas ja muutuvad
tänapäevani. Uuemal ajal üritatakse neid teha lõppriimiliseks, millised nad ajaloos üldse polnud.

"Ambla regilaulu naised Piibe Teatri lavastuses „Stahli grammatika“ – neli ajaloolistes rõivastes naist istuvad puidust seina taustal, vesteldes ja naeratades, hoides käes savist anumat. Lavastus toob esile eesti keele ja rahvakultuuri ajaloolise tähenduse."

Ambla regilaulu naised Piibe Teatri lavastuse proovis „Stahli grammatika“ – hetked täis ajalugu ja rahvalaulu. Foto: Maarja Ilves.

Kui vana on regilaul? Kas meie lavastuse toimumise ajal juba lauldi regilaulu?
Tõenäoliselt kindlasti. Kuigi me ei tea seda, sest puuduvad üleskirjutised. Järvamaa vanim üleskirjutis,
mille olen leidnud arhiividest on aastast 1865. Regilaul on suust suhu pärimus ja seda ei kirjutatud üles.
Kuni nad siis lõpuks paberile said, selleni võis minna sadu aastaid.

Lavastuses kõlavad laulud on autentsed Järvamaa laulud. Need on sinu poolt leitud ja valitud.
Nii on jah. Kogu meie repertuaar koosneb ainult Järvamaa regilauludest, Järvamaa kihelkondadest. Meil
ei ole lavastuses ühtegi terviklikku laulu. On jupid, aga need jupid võisid samamoodi kõlada ka Heinrich
Stahli kõrvus. Samamoodi Liis Haabi esitatud viljaloits, mis on ikka väga võimas. See on täiesti autentne
loits. Liis on ise nii väike, aga hääl on võimas.

Etenduse vaheaegadel käisite publikule meeleoluks laulmas. Kuidas rahvas teid vastu võttis?
Vaheaegadel ei laulnud me enam regilaule. Siis esitasime lõbusaimaid lõppriimilisi kõrtsulaule – naistest
ja õllest jne. Paljud viisid on inimestele tuttavad, aga tekstid on ajas muutunud, peamiselt viisakamaks.
Meie laulame siis nende laulude kõige algelisemaid variante. Enam vanemaid ei ole mina arhiividest
leidnud. Inimesed jäid kuulama, osteti plaate ja hiljem kutsuti isegi esinema. See oli väga positiivne
elamus.

Kas „Stahli Grammatika” on olnud piirkonna regilaulu teadvustamisel abiks?
See on olnud suur unelm. Selliseid üritusi võiks rohkem olla, kus ikka sajad inimesed korraga kuulavad
meie laule. Meie jaoks on olnud suur au lavastuses kaasa teha ja minu jaoks oli suur au, et sain soovitada
ja valida neid laule. Hundiloits tekkis ju proovide ajal, mis ei olnud alguses üldse plaanis. Luua ajastutruu
pilt ja laulda neid laule õiges ajas, see on suur õnn. Lasta ennast ajastu lugudel kanda sellesse aega. Elada
aega sisse. Lauljad olid väga väsinud, aga väga õnnelikud. Seda oli lõbus teha.

Arhailise mehed Piibe Teatri lavastuses „Stahli grammatika“. Foto: Maarja Ilves.

Hundiloits on väga võimas stseen koos valguse möllu ja näitlejate tantsuga. Juunis on tulemas
„Stahli Grammatika” lisaetendused. Kas kõik on samamoodi?
Etendustel küll, aga olen juba leidnud lõbusaid laule kohalikest küladest, mida vaheajal rahvale esitada.
See saab olema omaette show.

Jääme siis ootama ja pean teie ees mütsi maha võtma. Ka teatri on suur au, et oma ansamblitega
kaasa olite nõus tegema.

Piibe Teatri lavastus „Stahli grammatika“ – ajalooline etendus eesti keele arengust ja 17. sajandi kultuuriloost.

Ajalooline rännak eesti kirjakeele juurteni – Piibe Teatri „Stahli grammatika“